Kehaliste võimete mõõtmine
Kehaliste võimete mõõtmise eesmärk on toetada õpilast tagasiside saamisel enda kehalistest võimetest, seostada neid tervisega ja toetada õpilast kehaliste võimete arendamisel.
Regulaarselt põhikoolis ja gümnaasiumis toimuv tervisega seotud kehaliste võimete mõõtmine annab õpilasele, õpetajale ja lapsevanemale tagasisidet kehaliste võimete kohta tervisest lähtuvalt. Oluline on, et kehaliste võimete mõõtmine ja analüüsimine toimub viisil, mis toetab õpilase motivatsiooni enda arendamiseks ega ole seotud standardiseeritud hindamisega. Tagasiside on individuaalne ja ei ole hinde panemise aluseks vaid aluseks õpilastele eesmärkide seadmiseks, teadlikkuse tõstmiseks ja tagasisideks tervisest lähtuvalt.
Kehaliste võimete tulemusi vaadatakse tervise tervise seisukohalt ehk see on vajalik tervisliku eluviisi säilitamiseks või saavutamiseks.
Erinevad riigid on viinud tervisega seotud kehaliste võimete mõõtmise liikumisõpetuse ainekavva.
Rahvusvahelise skaala alusel saab õpilane tagasisidet enda kehalisele võimele (aeroobne vastupidavus, jalgade plahvatuslik jõud, ülakeha jõud) 3 tsooni kaudu.
Võimalus on kasutada ka tagasiside tsoone, mis toovad välja eraldi nö sportlikuma tsooni, et õpilastel oleks motivatsiooni kehaliste võimete arendamisega edasi liikuda.
20 m vastupidavusjooksu helifaili leiad SIIT. Toodud piiksujooksu helifail on eestindatud versioon nii, et loetakse iga lõik. Tagasiside saamiseks vastupidavuse kohta Fitbacki keskkonnast vastavalt tervisetsoonidele on vaja lõigud teisendada tasemeteks. Vaata seda järgnevast failist – lisan sulle manusesse selle faili.
Kehaliste võimete õppeperioodil on oluline õpetajal arvestada, et:
- kehalise vormisoleku teema on individuaalne;
- õpilasi ei võrrelda omavahel ja rõhutatakse individuaalset kehaliste võimete arengut;
- kehaliste võimete testide tulemused on konfidentsiaalsed, st õpetaja ei võrdle neid nimeliselt ega tee edetabeleid;
- testide tulemused on mõeldud selleks, et iga õpilane saaks püstitada endale kehaliste võimetega seotud eesmärgid, hinnata enda arengut ja analüüsida seda.
Siin on oluline, et õpilased õpivad püstitama ka reaalseid eesmärke. Ka seda on vaja õppida ja õpetada. Õpilased võivad tihti seostada edu võitmisega ja kaotust läbikukkumisega ehk kui ma võidan – olen edukas, tubli; kui ma kaotan – olen kehv, läbikukkunud.
Seepärast on õpetajal oluline neid õpilasel aidata, et nendes oleks sees võimalus tunnetada edu tegevuse ja eesmärkide saavutamise kaudu.
Eesmärkide püstitamisel on oluline läbi mõelda, mida ja kuidas tahetakse saavutada.
Oluline on järgida põhimõtet, et eesmärgid oleksid:
- Spetsiifilised – st et oleks täpselt arusaadav, mida hakatakse tegema.
- Mõõdetavad – st nii konkreetsed, et oleks võimalik analüüsida nende täitmist.
- Saavutatavad ehk reaalsed – st põhinevad algtasemel ja võtavad arvesse olemasolevat olukorda, sh takistusi ja olemasolevat päevakava.
- Kindla ajalise kestusega – st on arusaadav algus ja lõpp.
Eesmärgid võivad olla seotud tegevusega või tulemusega. Tihti on nii kooli kui ka vaba aja liikumistegevustes raske prognoosida kindlat tulemust. Seega on soovitav püstitada tegevusega seotud eesmärgid ja selle täitmiseks sooritatud tegevused viivad ka tulemuse paranemisele. Selle kaudu õpetaja väärtustab õpilaste regulaarset aktiivset tegevust.
Õpitulemused
1. kooliaste
Õpilane:
- Sooritab kehaliste võimete mõõtmisi õpetaja juhendamisel.
2. kooliaste
Õpilane:
- Püstitab lühiajalisi eesmärke kehaliste võimete mõõtmistulemuste põhjal.
3. kooliaste
Õpilane:
- Püstitab lühi- ja pikaajalisi eesmärke lähtuvalt mõõdetud kehaliste võimete tasemest.
Gümnaasium
Õpilane:
- Arendab regulaarselt enda kehalist võimekust kokkulepitud perioodil lähtudes testide tulemustest ja koostatud treeningplaanist.
- Mõistab erinevate kehalise võimekuse testide eesmärki.
Galerii
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.
Koostööpartnerid
