Meelerahuharjutused
Meelerahu on oskus keskenduda, olla tähelepanelik, märgata enda sisemuses toimuvat ja tunda rahu.
Vaimsete lõdvestus- ja taastumisviiside koondnimetus on meelerahuharjutused, mille alla kuuluvad näiteks erinevad hingamis-, keskendumis- ja tähelepanuharjutused.
Meelerahuharjutuste jooksul koondab õpilane tähelepanu tahtlikult mõnele konkreetsele objektile või tegevusele ning kui tähelepanu peaks uitama minema, on tema ülesandeks tuua tähelepanu tagasi harjutuse juurde. Nende harjutuste jooksul on oluline suhtuda oma kogemustesse ja avastustesse võimalikult avatult, hinnangutevabalt ja õppida märkama endas toimuvat.
Järgnevalt on toodud mõned näited meelerahuharjutustest:
- Oma südame löögisageduse jälgimine (kiirus, muutlikkus) või hingamissageduse uurimine (sisse- ja väljahingamiste pikkus ja sügavus, hingamispeetus).
- Hingamisega kehas (ninas, rindkeres, kõhus) kaasnevate aistingute tajumine. Näiteks: jälgi sisse- ja väljahingamisel kõhu üles-alla liikumist või taju õhu liikumist ninasõõrmetes, märgates, et sisse hingates on õhk jahe, välja hingates aga soe. Näidis: audioharjutus “Hingamise tajumine” http://vaikuseminutid.ee/harjutused/
- Sisse- ja väljahingamiste loendamine. Näiteks: hingates sisse loenda 1, hingates välja loenda 1, hingates sisse 2, hingates välja 2 ja nii kuni kümneni välja. Alusta soovi korral tsüklit otsast peale.
- Hingamise sügavuse/pikkuse muutmine. Näiteks: hinga nina kaudu sügavalt sisse ja suu kaudu välja. Katsu teha nii, et iga hingamistsükkel oleks eelmisest pisut pikem. Näidis: audioharjutused “Sügav hingamine” http://peaasi.ee/lodvestusharjutused/
- Hingamise sidumine enesesisendusega. Näiteks: sisse hingates lausu endamisi „rahu“, välja hingates lausu „lõdvestu“.
- Oma mõtete, emotsioonide ja kehaliste aistingute märkamine. Näiteks: märka, mida sa koged hetkel… oma mõtetes… tunnetes… kehas.
- Reaalsete objektide ja kvaliteetide märkamine enda ümber. Näiteks: märka, milliseid helisid sa hetkel kuulda võid. Näidis: audioharjutus “Kuulamise kogemine” http://vaikuseminutid.ee/harjutused/
Õpitulemused
1. kooliaste
Õpilane:
- Sooritab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi õpetaja juhendamisel ja saab kogemuse nende sooritamisest.
2. kooliaste
Õpilane:
- Sooritab õpetaja toetamisel vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi.
- Kirjeldab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavate tegevuste mõju endale.
3. kooliaste
Õpilane:
- Valib ja sooritab iseseisvalt vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi ja seostab ja põhjendab nende kasutamisvõimalusi erinevates olukordades.
- Mõistab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavate tegevuste mõju enda heaolule.
Gümnaasium
Õpilane:
- Valib teadlikult ja sooritab iseseisvalt vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi.
- Kasutab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi oma igapäeva tegevustes.
Galerii
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.
Koostööpartnerid
