Regulaarne kehaline aktiivsus
Lapse ja noorena omandatud regulaarne liikumisharjumus on oluline, et kasvaksid aktiivsed täiskasvanud, kes on kehaliselt aktiivsed ja mõistavad tervisliku liikumise põhimõtteid.
Uuringud on näidanud, et need lapsed ja noored, kes on lapseeas aktiivsed, on aktiivsemad ka täiskasvanueas. Sellepärast on oluline, et õpilased saavad koolis positiivse kogemuse liikumisest, tervisliku liikumise põhimõtete mõistmise ja harjumuse regulaarselt liikuda.
Tervistavateks kehalisteks tegevusteks loetakse vähemalt mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalisi tegevusi, mida peaks iga lapse ja noore päevas olema vähemalt 60 minutit. Mõõduka intensiivsusega kehalised tegevused on sellised, mis tõstavad südame löögisagedust, inimesel tekib soojatunne ja ta hakkab kergelt hingeldama.
Kehaliselt mitteaktiivsete inimeste jaoks võib mõõdukas kehaline intensiivsus olla ka näiteks tempokas kõnd. Aktiivsem ja paremas kehalises vormis inimene võib sellise koormuse saada kiiremast kõnnist või kergest sörkjooksust. Tugeva kehalise intensiivsusega tegevused on tavaliselt seotud aktiivsete liikumismängude, spordi, kehaliste harjutuste sooritamisega või tugevat füüsilist pingutust nõudva tööga.
Regulaarne liikumisharjumus saab kujuneda, kui liikumisõpetuse õppeprotsess suunab õpilast regulaarselt liikuma nii tunnis kui ka vabal ajal, sh kasutades erinevaid aktiivsuse mõõtmisvahendeid ja fikseerimisviise.
Õpitulemused
1. kooliaste
Õpilane:
- On regulaarselt kehaliselt aktiivne.
- Teab, kui palju ja milleks peab kehaliselt aktiivne laps igapäevaselt liikuma.
2. kooliaste
Õpilane:
- On regulaarselt kehaliselt aktiivne ja teab tervisliku liikumise põhimõtteid.
- Planeerib kehalist aktiivsust igapäevastesse tegevustesse.
3. kooliaste
Õpilane:
- On regulaarselt kehaliselt aktiivne ja mõistab tervisliku liikumise põhimõtteid.
- Teab erineva liikumisintensiivsuse mõju organismile ja leiab endale sobiva koormuse.
Gümnaasium
Õpilane:
- On regulaarselt kehaliselt aktiivne ja järgib tervisliku liikumise põhimõtteid.
- Mõistab erineva liikumisintensiivsuse mõju organismile ja leiab endale sobiva koormuse.
Galerii
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.
Koostööpartnerid
