Kehalise aktiivsuse hindamine
Mille kaudu saan ma hinnata enda kehalist aktiivsust, selle intensiivsust ja kuidas planeerida nii,
et oleksin iga päev piisavalt ja tervist tugevdavalt aktiivne?
Liikumisõpetus toetab õpilasel nende teadmiste ja oskuste kujunemist ja suunab aktiivsele liikumisele nii tunnis, vahetunnis kui vabal ajal.
Kehalist aktiivsust saab mõõta objektiivsete ehk otseste kui ka subjektiivsete ehk kaudsete meetoditega.
Otsesed meetodid peegeldavad tegelikku keha liikumist (nt sammulugeja) või energiakulu, kaudsed meetodid on näiteks küsimustikud, tabelid täitmiseks või päevikud. Kehalise aktiivsuse hindamise temaatika juures on lihtsam viis kasutada küsimustikke või fikseerimistabeleid, sh digitaalseid, mida õpilased saavad täita kas tunnis või kodus. Samas on hea, kui õpilastel on võimalus kasutada ka objektiivseid mõõtmisvahendeid nii tunni aktiivsuse mõõtmiseks kui ka väljaspool seda.
Kooliastmeti peaks õpilaste enda liikumisaktiivsuse hindamisel kasutama erinevaid metoodikaid ja lähenemisi, sest näiteks I kooliastme laps ei ole valmis veel palju kirjutama ja lugema, kuid tema võib subjektiivselt öelda enda tunnetuse, kui aktiivselt ta näiteks mängus tegutses või mil viisil ta päeva jooksul on liikunud. Lisaks sobib I kooliastme puhul kasutada ka liikumisaktiivsuse hindamise lehte koos lapsevanemaga.
I kooliaste – subjektiivne hinnang enda liikumisaktiivsusele (olin aktiivne/ei olnud aktiivne, pingutasin liikudes/ei pingutanud); hinnang enda liikumisintensiivsusele laste Borgi skaala alusel (tegevus oli minu jaoks väga kerge kuni väga väsitav); liikumistegevuste kaardi täitmine koos lapsevanemaga; galerii enda päeva või nädala liikumistegevustest.
II kooliaste – kõik eelnev ja lisaks liikumistegevuste fikseerimine lühikese perioodi vältel, alustades näiteks 1 – 2 päevast. Lisaks ka enda päeva liikumisplaani koostamine. Lühikeste digitaalsete küsimustike täitmine.
III koolaste – liikumispäeviku pidamine kokkulepitud perioodil, enda liikumistegevuse planeerimine ja analüüs.
Gümnaasium – igapäevaste liikumistegevuste planeerimine arvestades ka võimalikke takistusi, liikumistegevuste fikseerimine liikumispäevikus ja analüüs.
Iseseisvale aktiivsusele suunavad ülesanded peaksid olema õppeülesanded teatud ajaperioodil (pigem lühem kui pikem).
Kindlasti on oluline, et õpilane saab tehtu kohta ka tagasisidet, kusjuures väärtustatakse tehtut ja ausust.
Õpitulemused
1. kooliaste
Õpilane:
- Märkab südamelöögisageduse ja enesetunde muutust vastavalt liikumistegevusele.
2. kooliaste
Õpilane:
- Kaardistab ja analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust.
- Mõõdab enda südamelöögisagedust.
Õpilane kasutab tehnoloogilisi ja/või subjektiivseid vahendeid enda kehalise aktiivsuse hindamiseks.
3. kooliaste
Õpilane:
- Annab hinnangu enda igapäevasele kehalisele aktiivsusele.
Õpilane peab liikumispäevikut valitud perioodi vältel enda kehalise aktiivsuse jälgimiseks; - Kasutab erinevaid tehnoloogilisi ja/või subjektiivseid vahendeid enda kehalise aktiivsuse hindamiseks.
Gümnaasium
Õpilane:
- Planeerib ja analüüsib enda liikumisaktiivsust ning peab teatud perioodil liikumispäevikut.
- Annab hinnangu enda kehalisele aktiivsusele toetudes subjektiivsetele ja/või tehnoloogilistele vahenditele.
Galerii
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.