Avaleht Valdkonnad Kehaline Aktiivsus

Kehaline Aktiivsus

Kuidas olla piisavalt aktiivne iga päev? Kuidas planeerida liikumist ja treeningut?
Millise koormusega peaks liikuma, et tugevdada oma tervist?
Liikumisõpetus toetab nende teadmiste ja oskuste kujunemist ja suunab regulaarsele liikumisele nii tunnis, vahetunnis kui vabal ajal.

Õpilane omandab teadmised ja oskused tervislikust ja regulaarsest kehalisest aktiivsusest ja tahte olla elukestvalt kehaliselt aktiivne.

Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liikumine, mis toob kaasa energia kulutamise üle puhkeoleku taseme. Näiteks jalgrattaga sõitmine, aia- ja kodutööde tegemine, ronimine, kõndimine, jooksmine, liikumisega seotud mängude mängimine, tantsimine, sportimine jm. Laste ja noorte suunamisel kehalise aktiivsuse juurde on oluline teada, et lapsed ja noored peaksid olema päevas aktiivsed vähemalt 60 minutit nii, et hakkavad hingeldama ja higistama, sh koguma aktiivsust erinevate liikumistegevuste kaudu. Lisa aktiivsus toob täiendavat kasu tervisele ja arengule. Õppeprotsessi jooksul on õpilastel võimalus kasutada erinevaid kehalist aktiivsust hindavaid mõõtmisvahendeid, mis annavad tagasisidet nii õpilasele, õpetajale kui ka lapsevanemale.

Õpilased, kelle tervislik seisund ei võimalda kõiki liikumisõpetuse tegevusi sooritada või suurel intensiivsusel liikuda, kaasatakse liikumistegevustesse vastavalt nende tervislikule seisundile ja vajadusel tegevusi kohandatakse.

Lae alla SIIT
Loe lisaks siit

Õpitulemused

1. kooliaste

Õpilane:

  • Teab, kui palju ja milleks peab kehaliselt aktiivne laps igapäevaselt liikuma.
  • Märkab südamelöögisageduse ja enesetunde muutust vastavalt liikumistegevusele.
  • Sooritab liikumiseks ettevalmistavaid ja taastumist toetavaid tegevusi õpetaja juhendamisel.
  • Märkab abi vajamist tunnis ja kutsub abi ohuolukorras.
2. kooliaste

Õpilane:

  • Kaardistab ja analüüsib enda igapäevast kehalist aktiivsust.
  • Planeerib kehalist aktiivsust igapäevastesse tegevustesse.
  • Mõõdab enda südamelöögisagedust.
  • Kasutab tehnoloogilisi ja/või subjektiivseid vahendeid enda kehalise aktiivsuse hindamiseks.
  • Sooritab liikumiseks ettevalmistavaid ja taastumist toetavaid tegevusi.
  • Teab peamisi liikumistegevusel juhtuda võivaid vigastusi ja esmast käitumist nende korral.
3. kooliaste

Õpilane:

  • Annab hinnangu enda igapäevasele kehalisele aktiivsusele.
  • Peab liikumispäevikut valitud perioodi vältel enda kehalise aktiivsuse jälgimiseks.
  • Teab erineva liikumisintensiivsuse mõju organismile ja leiab endale sobiva koormuse.
  • Kasutab erinevaid tehnoloogilisi ja/või subjektiivseid vahendeid enda kehalise aktiivsuse hindamiseks.
  • Rakendab liikumiseks ettevalmistavaid ja koormusjärgseid tegevusi ja mõistab nende olulisust.
  • Rakendab traumade ja haiguste järgselt sobilikku liikumistegevust ja koormust.
  • Teab lihtsamaid esmaabi võtteid liikumistegevusel saadud vigastuste korral.
Gümnaasium

Õpilane:

  • Planeerib ja analüüsib enda liikumisaktiivsust ning peab teatud perioodil liikumispäevikut.
  • Mõistab erineva liikumisintensiivsuse mõju organismile ja leiab endale sobiva koormuse;
  • Annab hinnangu enda kehalisele aktiivsusele toetudes subjektiivsetele ja/või tehnoloogilistele vahenditele.
  • Rakendab liikumiseks ettevalmistavaid ja koormusjärgseid tegevusi.
  • Rakendab traumade ja haiguste järgselt sobilikku liikumistegevust ja koormust.
  • Ennetab liikumisega seotud riske ja annab esmast abi.

Kehalise aktiivsuse alarühmad:

Kehalise aktiivsuse hindamine

Kehalise aktiivsuse hindamine

Õppeprotsessi jooksul on oluline kasutada erinevaid kehalist aktiivsust hindavaid subjektiivseid ja objektiivseid mõõtmisvahendeid, mis annavad tagasisidet nii õpilasele, õpetajale kui ka lapsevanemale.

Regulaarne kehaline aktiivsus

Regulaarne kehaline aktiivsus

Liikumisharjumuste kujundamisel on oluline regulaarne kehaline aktiivsus ja teadmised tervistavast liikumisest. Selleks on oluline, et õpilane on aktiivne osaleja õppeprotsessis nii kehaliselt kui ka vaimselt. Vaimselt aktiivne õpilane mõtleb kaasa, küsib küsimusi, avaldab arvamust, püüab leida ise lahendusi ja kehaliselt aktiivne õpilane tegutseb aktiivselt nii tunnis, kui ka väljaspool seda.

Tervistava liikumise ja taastumise põhimõtted

Tervistava liikumise ja taastumise põhimõtted

Tervislikuks liikumiseks on oluline, et õpilane omandab teadmised ja oskused liikumiseks ettevalmistavatest ja koormusjärgsetest tegevustest. Samuti, kuidas liikuda traumade ja haiguste järgselt ja millised on lihtsamaid esmaabi võtteid liikumistegevusel saadud vigastuste korral.

Valik harjutusi:

Liitu uudiskirjaga

Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.

Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad  arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.

Koostööpartnerid