Õppimine ja õpetamine
Kaasaegses hariduses, sh liikumisõpetuses on õppimine võtmas hoopis teist tähendust võrreldes varasemaga. 21. sajandil räägime juba muutunud õpikäsitusest, mis tähendab muutusi õppesisus (õppe- ja ainekavades), õppimise ja õpetamise viisides ning osalejate aktiivsuses õppimisprotsessis. See sisaldab mõisteid nagu: ainealased praktilised teadmised ja oskused, koostöine õpe, autonoomia, õpilase individuaalne areng, enesejuhtimine, õpioskused, subjektiivne heaolu, elukestev õppimine, pidev eneseareng, koolivälised õppimisvõimalused ja kogukonna kaasamine, jm.
Õpikäsitusest ja selle eesmärkidest on toodud ülevaade Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel – vaata täpsemalt siit
Õpikäsitusest ja selle muutumisest on toodud ülevaade – loe siit
Haridusteadlased toovad välja, et õppimine on ennastjuhtiv ja teadlik protsess, kus õpilane on justkui uurija ja analüüsija rollis ning läbi vahetu kogemuse toimub seoste loomine ajus ning uue materjali sidumine eelteadmistega suurendab ajuneuronite vahelisi ühendusi, mis on seotud inimese mäluprotsessidega ning sellest tuleneva õppimisega. Õppimise ja uue omandamise põhimõtetega on oluline arvestada ka liikumisõpetuses. Loe liikumisest, õppimisest ja heaolust Tartu Ülikooli liikumislabori ja Haridus- ja teadusministeeriumi kogumikust
Õppimine liikumisõpetuses
Liikumisõpetus toetab õpilase iseseisvaks liikumiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste, hoiakute ja motivatsiooni kujunemist ja selle kaudu on õppeainel oluline roll rahvastiku liikumisharjumuste kujunemisel. Seoses ühiskonna muutumisega on oluline ümber mõtestada ka õppeaine eesmärk, õpisisu, selle sidusus rahva tervisega ja õpetamise viisid.
Liikumisõpetuse ainekava 5 valdkonna õpitulemused ja -sisu loovad koos üldpädevuste ja lõiminguga tervikliku õpikeskkonna, mis toetab motiveeritud ja ennastjuhtivate õpilaste kujunemist.
Õppe- ja õpetamismeetodite valik sõltub konkreetsetest tingimustest ja õpitulemustest, kuid saab välja tuua üldised õpitulemuste poole liikumist ja nende saavutamist toetavad tegurid, mis on järgmised.
Õpilaste õpimotivatsiooni toetamine
Oluline on, et õpilane väärtustab ülesannet, tal on võimalus teha valikuid ja võtta vastutus enda õppimise eest. Valikute tegemine ja otsustamine on turvaline ja toetatud, see on seotud selgete tegevusjuhiste ja reeglitega. Õppetunnis aktiveeritakse erinevaid meeli, ollakse piisavalt aktiivsed ning liikumistingimused on nõuetele vastavad. Õpilasel on oluline kogeda, et tal on võimalik oodatavad õpitulemused saavutada, kui ta pingutab ja teeb selle nimel tööd (õpilane tajub, et õpitulemuse saavutamine on seotud tehtud tööga, mitte tema kehvade või ka väga heade võimetega).
Olemasolevate teadmiste ja oskuste sidumine uute teadmistega
Õpe soodustab arusaamist sellest, milleks on ülesanne vajalik, s.t ülesanne on vahend teatud eesmärgini jõudmiseks, mitte väärtus iseenesest.
Õppijapoolne aktiivsus
Õpitulemusteni jõudmiseks on oluline, et valitud õppemeetodid toetavad õppimisel õppija aktiivsust. Liikumisõpetus annab selleks väga hea võimaluse, kuna selles saab lihtsal viisil seostada praktilist tegevust teadmiste omandamisega.
Õppimist toetav tagasiside
Kõige olulisemaks õppimise soodustajaks loetakse õppimise ajal saadud tagasisidet. Siin on mõeldud kujundavat hindamist, mis tähendab, et õpilane saab õppeprotsessi jooksul regulaarset tagasisidet selle kohta, kuidas tal läheb, millega on veel oluline tööd teha ja kuidas liikuda edasi. Kokkuvõtvat tagasisidet kasutatakse selleks, et anda hinnang pärast õppimist selle kohta, kui hästi õpitu on omandatud või kas on toimunud areng. Selles võib ka kirjeldada saavutatud õpitulemusi ja toimunud arengut.
Eneseanalüüs
Siin saab õpetaja teha järeldusi enda õpetamisprotsessist ja seda vastavalt vajadusele muuta. Õpilased analüüsivad protsessi kestel, kuidas eesmärkide poole liikumine kulgeb ja teevad vajadusel tegevustes või ka plaanides täpsustusi. Õppeprotsessi vaheetappide lõpul saavad nii õpetaja kui ka õpilane analüüsida, mis aitas kaasa või takistas õpitulemuste saavutamist ja mida saab tulevikus teha teisiti.
Kasutatud allikas: Biggs, J., Tang, K. (2008). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lugemissoovitused
Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro toob hariduspsühholoogia uuringuid refereerides välja, et õppimine on efektiivne ja toetab sügavamate teadmiste teket, kui see toimub:
- õppimisel läbi vigade,
- sisemise õpimotivatsiooni ja
- personaalse pingutuse.
Vaata, kuula, loe –
hariduspsühholoogi Grete Arro loengud:
Kuidas mitte ühegi lapse peale käega lüüa?
Kuidas visata laste heaolule kaigas kodaraisse?
1 Minuti Loeng – Mis muudab koolilapsed õnnetuks?
Kuidas on targem õppida?
Artikkel “Õppimine on tõhus siis, kui see nõuab pingutust” – loe artiklit siit
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.
Koostööpartnerid
