Muutused
- Kehalise kasvatuse uuendamise alguseks võib lugeda aastat 2015, kui vajadus selleks toodi välja Spordipoliitika põhialustes aastani 2030 – https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002
- Sellele järgnes erinevate osapoolte otsus, et kehalise kasvatuse uuendamisega liigutakse edasi ja koostati Liikumisõpetuse kontseptsioon
- Aastatel 2017 – 2022 toimus ainekava välja töötamine, tagasisidestamine erinevate huvigruppide poolt, ainekavade seminaride korraldamine ja uuendustest teavitamine, koolituste korraldamine jne.
- 23.02.2023 võttis Vabariigi valitsus uuendatud ainekavad vastu
- 2024/2025 õppeaastaks peavad kooli ainekavad olema uuendatud vastavalt kaasajastatud ainekavadele.
- 2023 – 2027 tugimaterjalide koostamine ja koolitused
Vaata kehalise kasvatuse
uuendamise ajatelge jooniselt:
Peamised muutused
võrreldes eelmise ainekavaga:
Kehaline kasvatus
- Ette kirjutatud spordialade õpetamine
- Tulemus-ja soorituskeskne
- Õpitav on suunatud kogu grupile
- Tunnustus sportlikel õpilastel
- Tähelepanu välisel motivatsioonil
- Suletud ühiskonnas toimuvatele muutustele
- Ei toeta elustiilialade öpetamist
- Üldpädevused tagaplaanil
Liikumisõpetus
- Tervislikuks ja liikuvaks eluks vajalikud oskused, teadmised ja motivatsioon
- Arengukeskne, rõhuasetus iga õpilase õppimisel ja õppeprotsessil
- Tervislik individuaalne liikumine, eneseanalüüs
- Lähtub põhimõttest, et kõik õpilased on võimelised omandama eluks vajalikke liikumisalaseid oskusi
- Sisemise motivatsiooni toetamine
- Avatud ühiskonnas toimuvatele muutustele
- Avatud elustiilialadele
- Oluline rõhuasetus üldpädevustel
Seega muutus hõlmab nii oskuste, teadmiste, hoiakute kui ka sisemise motivatsiooni kujundamist ja need on kõik võrdse tähtsusega.
Ainekavades kajastuvad need järgnevalt:
- Põhikoolis kujundatakse sisemist motivatsiooni, teadmisi, oskusi ja harjumust iga päev aktiivselt liikuda, tegelda liikumisharrastusega ning suhtuda liikumisesse positiivselt.
- Gümnaasiumis rakendatakse liikumisõpetuse põhimõtteid, et kujundada õpilastes liikumispädevust, mis hõlmab liikumisharrastuseks vajalikku sisemist motivatsiooni, teadmisi, oskusi, kogemusi ja hoiakuid ning tähendab ennastjuhtiva inimese kujunemist, kes suhtub liikumisesse positiivselt, oskab iseseisvalt liikumisharrastusega tegelda ja mõistab vastutust enda tervise hoidmise eest.
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.
Koostööpartnerid
