Kiusamisvaba liikumisõpetus
Mis on kiusamine ja mis seda pole? Kuidas Eesti koolides on lood kiusamisega?
Kuidas õpetajana kiusuolukordi lahendada ja ennetada? Millised on ohukohad liikumisõpetuse ja kehalise kasvatuse tunnis?
Väikeste videoloengutega ja praktiliste harjutustega õppematerjali “Kiusamise tõkestamine liikumisõpetuses ehk mida peaks kiusamisest teadma iga liikumisõpetuse õpetaja?” on koostanud psühholoog Kristiina Treial, meie hea koostööpartneri Kiusamisvaba Kooli eestvedaja.
Kiusamine on laste ja noorte hulgas tõsine probleem, mis oluliselt häirib nende igapäevast toimetulekut, vaimset tervist ja suutlikkust õppida. Lisaks vahetutele kahjudele on kiusamisel rida pikaajalisi kahjulikke tagajärgi kõigi kokkupuutuvate osapoolte, nii ohvrite, kiusajate kui ka pealtnägijate jaoks.
Kiusamine on keeruline grupiprotsess, milles toimub süstemaatiline võimu kuritarvitamine kaaslaste poolt. Kiusamist defineeritakse kui suhet, kus inimesele tehakse tahtlikult ja korduvalt kahju, kusjuures jõudude ebavõrdsuse tõttu on ohvril keeruline ennast kaitsta (vt nt Smith, 2016; joonis 1).
Vähemalt 20% lapsi on aasta jooksul kiusatud: kui õpilastelt küsida, kui sageli on neid viimase 12 kuu jooksul kiusatud, siis uuringutest on teada, et keskmiselt kannatab kiusamise all rohkem kui iga viies Eesti õpilane (23%; nt Sukk & Soo, 2018; 25% PISA 2018).
10% lastest on olnud kiusajad: neid, kes teisi kiusavad, on kuni kümnendik, ning väike osa õpilastest on nii kiusaja kui kannataja rollis.
Poistel suurem oht: kiusamise risk on suurem poiste hulgas ja kasvab 12.-15. eluaastani, mille järel hakkab langema (Menesini & Salmivalli, 2017).
Kiusamise märkamine
Kiusamise märkamine ei ole lihtne, see võib võtta väga erinevaid vorme. Kuna kiusamisel on mitmeid tõsiseid tagajärgi, ei saa me seda aga märkamata jätta. Vaata täpsemalt videost.
Uurime juhtumit
Paul õpib 6. klassis ja on teistest poistest peajagu pikem. Samas on ta liigutused silmatorkavalt aeglased. Kehalise kasvatuse õpetaja on juba õppeaasta algusest märganud, et Paul jääb rühmade valimistel viimaseks ja kui selgub, millisesse rühma ta satub, järgneb selles rühmas ohkamine. Viimases tunnis kaotas Pauli meeskond punkti, kuna Paul ei jõudnud piisavalt kiiresti pallini. Klassivend hõikas selle peale: „Pikk kui latt, venib nagu tatt“.
Kas siin on tegemist kiusamisega?
a) jah, kindlasti;
b) ei, sest kaaslaste pahameel oli võistlusolukorras õigustatud;
c) ei, see on tavapärane poistevaheline asi.
Vaata vastust koos kommentaariga
Jah, siin on suure tõenäosusega tegemist peaasjalikult varjatud kiusamise ehk tõrjumisega (Pauli ei taheta oma rühma), aga on ka viimasest tunnist verbaalse kiusamise näide halvasti ütlemise näol.
Olgugi et Paul on aeglane, ei õigusta see teiste tahtlikku ja korduvat inetut käitumist tema suhtes, mis kahjustab Pauli eneseväärkiust ja suhteid klassis.
Kusjuures sellises olukorras on Paulil ka enesekaitseks keeruline midagi ette võtta, oma liigutuste aeglust muuta ei saa ja vastuhakkamine ei annaks ilmselt tulemust.
Kiusamist saab ja tuleb tõkestada!
Kiusamise tõhus tõkestamine algab palju varem, kui juhtumid üldse tekivad. Kui keskendume ainult märgatud kiusamisjuhtumitesse sekkumisele, siis suudame tõkestada vaid murdosa kogu kiusamisest. Oluline on alustada kõigile suunatud ennetustööst, mida saab koolis teha iga õpetaja. Tõhus ennetustöö aitab juba eos summutada kiusamissoove, märgata paremini ja sekkuda tulemuslikumalt.
Kiusamise ennetamine
Üldised põhimõtted ja võimalused:
Iga koolipere liige tegutseb süstemaatiliselt ja järjepidevalt selle nimel, et kõik koolipere liikmed tunneks ennast turvalise ja väärtustatuna. Seda saab teha:
- harides: st õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid kiusamise märkamiseks ja selle peatamiseks vajalike teadmiste ja oskustega varustades (nt teematunnid, koolitused, parimad on siin teadus- ja tõenduspõhised programmid);
- kooli keskkonda turvalisemaks kujundades:
- tehes järjepidevat tööd turvalise suhtluskeskkonna kujundamiseks, näiteks juba ennetavalt kokku leppides, mida keegi teha saab, kui märkab kiusamist;
- selgitades välja koolis kõige kiusamisohtlikumad kohad, mida siis turvalisemaks muuta.
- õppetegevuses teadlikult suhete ja suhtlusoskuste arendamisega tegeledes, nt valides koostööd toetavaid õppimisviise;
- õpetajana hoolivuse, sallivuse ja heade suhtlusoskustega eeskuju näidates.
NB! Kiusamise ennetamine on pidev töö, iseenesest kiusamine ei vähene. Parimaid tulemusi annab kogu kooli hõlmav, õppekavaga seotud, õpilasi ja lapsevanemaid kaasav järjepidev tegutsemine.
Uurime juhtumit
Õpetaja Amanda on suurte kogemustega õpetaja. 5. klassis on üks poiss, kes kipub tunni ajal esinema ja kaasõpilaste tähelepanu enda peale tõmbama. Õpetajat see häirib ja ta soovib tunnirahu taastada. Juba mitmendat korda kasutab ta poisi korrale kutsumiseks iroonilist märkust poisi pere kohta. See töötab, poiss tõmbub kohe tagasi ja lõpetab esinemise. Õpetaja on rahul.
Kas õpetaja käitumine aitab klassis kiusamist vähendada või mitte?
a) õpetaja käitumine aitab klassis kiusamist vähendada, kuna tegelikult kiusab poiss oma käitumisega teda ja kogu klassi, kuna häirib tunnirahu.
b) õpetaja selline käitumine aitab vähendada klassis kiusamist, kuna õpetab end kehtestama.
c) õpetaja enda selline käitumine on kiusamine ja suurendab kiusamise tõenäosust klassis
d) irooniliste märkuste kasutamine distsiplineerival eesmärgil on igati asjakohane ja ei mõjuta kuidagi kiusamist klassis.
Vaata vastust koos kommentaariga
Kiusamine on tahtlik ja korduv kahjustamine olukorras, kus teisel on keeruline end kaitsta. Õpetaja on lastele oluline eeskuju ning normide kujundaja.
Kasutades iroonilist märkust tunnirahu rikkuva õpilase peatamiseks, annab õpetaja varjatud sõnumi – kui teine sind häirib, võid teda kahjustada.
Irooniline märkus poisi pere suhtes kahjustab tema väärikust ja staatust kaaslaste hulgas, mudeldab lugupidamatut suhtlemist. Kuigi ka poiss ise käitus lubamatult, ei õigusta see sellist kohtlemist õpetaja poolt.
Mida teha, kui märkad kiusamist?
Jälgides õpilaste omavahelisi suhteid, käitumist ja emotsionaalseid reaktsioone, näeme me harva selliseid hetki, kus saame olla kindlad, et tegemist on kiusamisega. Pigem näeme kahtlusi äratavaid märke.
Kui kahtlustad kiusamist:
- Jälgi kannatava osapoole reaktsioone – millisel moel võib aru saada, et talle tehakse praegu kahju.
- Jälgi kõrvalseisjate reaktsioone – kas nad ehmuvad, muutuvad ootusärevaks või hoopis naeravad tegijaga kaasa – siit võib saada vihjeid korduvusele ja jõudude ebavõrdsusele.
- Jälgi osapooli terasemalt, jaga oma tähelepanekuid ja kahtluseid kolleegidega, nii võib selguda, kui suure probleemiga tegelikult tegemist on.
- Paku kannatavale õpilasele tuge ja jõusta seda. Delikaatne toetuse pakkumine on vahel parim esmaabi üldse.
- Juhi kiusajate tähelepanu nende käitumise sobimatusele ja vestle võimalikest tagajärgedest
- Tee endale selgeks, millised juhtumite lahendamise põhimõtted, kokkulepped ja abi saamise võimalused teie koolis olemas on. Nt kas koolis on olemas KiVa-tiim või väljaõppinud spetsialistid, kes oskavad juhtumeid tõhusalt lahendada.
Kiusamise peatamise “karate”
Kui satud peale parasjagu toimuvale kiusamisele, on abi kiusamise peatamise „karatest“ – lühikesest ja konkreetsest 6-sammulisest kõigi osapoolte heaolu väärtustavast sekkumisest.
Iga samm sisaldab 1-2 lauset või tegevust ning kokku võtab aega u 10 sekundit. Kohapeal ei toimu uurimist, ütluste võtmist vmt, et vältida ohvri taasohvristamist.
Sellisele sekkumisele peavad aga kindlasti järgnema hilisemad järeltegevused, näiteks individuaalsed vestlused, mis aitavad ka kiusamissuhet peatada.
Kiusamise peatamise “karate” kuus liigutust:
- Sekku toimuvasse otsustavalt: mine vahele.
- Paku toetust ohvrile ja taga esmalt tema turvalisus.
- Kirjelda kiusajatele nähtud käitumist, loo seos kiusamisega ja teavita kiusamise mittelubatavusest.
- Kaasa pealtvaatajad (kiusamisel on peaaegu alati pealtvaatajad) ning teavita neid nende vastutusest kiusamise lõpetamisel.
- Teavita kiusajaid neid ees ootavatest tagajärgedest, nt tõsisest vestlusest järgmisel vahetunnil.
- Korralda nii, et lubatud tagajärjed ja järeltegevused tulevad, jälgi edasist asjade kulgu.
Vaata kiusamise peatamise „karate“ kohta pikemalt videost.
Kiusamise ja selle ennetamise eripärad liikumisõpetuses
Liikumisõpetusega seonduvad mitmed eripärased kiusamise riskitegurid, mille vähendamine vajab eraldi tähelepanu:
- Raske märgata. Uuringud toovad välja kõigi õpetajate vähese suutlikkuse märgata kiusamist, eriti selle varjatud vorme. Liikumisõpetuse õpetajatel kipub olema lisaks ka vähene kaasatus kooli kiusamisvastasesse tegevusse (Noret jt, 2015).
- Narrimise normaliseerimine. Liikumisõpetuses on sagedaseks mureks narrimisele ja naeruvääristamisele mitte reageerimine või selle normaliseerimine õpetaja poolt (Li & Rukavina, 2012; O’Connor & Graber, 2014). Samuti on täheldatud võrreldes teiste õpetajatega rohkem mittekonstruktiivsete sekkumiste kasutamist (soovitus mitte välja teha, vältida tegijaid jmt; Li & Rukavina, 2012).
- Jõudude ebavõrdsus. Võistlused, võrdlemine on olnud ikka sportlike tegevuste tavapärane osa. Kusjuures kiusamine võib õpilast tabada nii spordis kehvem kui ka liiga hea olemise pärast (Noret jt, 2015).
- Eriliselt kerkivad esile õpilaste eripärad:
- kohmakuse ja ülekaalulisuse eriline roll, kohmakus on oluline kiusamise riski ennustaja isegi siis, kui sotsiaalmajanduslik staatus, akadeemiline edukus ja ülekaal on arvesse võetud (Bejerot jt, 2013);
- teismeeas levinud rahulolematus oma kehaga tekitab suuremat haavatavust halvustamisele ja kiusamisele;
- noorte sooidentiteedi eripärad, sooline ja seksuaalne heterogeensus, nt kui bioloogiline sugu ei vasta noore tunnetatud soole.
- Metoodilised valikud. Oluline on hinnata, millist käitumist ja normi tegevus lisaks liikumispädevusele veel kujundab. Kehalise kasvatuse tundides on traditsiooniliselt kasutusel mitmeid tegevusi, mis lähemal analüüsil soodustavad tõrjumist, agressiivsust teise suhtes jmt. Nt kaptenid valivad meeskonna, rahvastepalli juhtum (vaata lähemalt juhtumist).
- Keskkonna eripärad. Riietusruumid, duširuumid, kus ka õpilased ise pelgavad kiusamist tavapäraselt rohkem (Vaillancourt jt, 2010), sest:
- neis toimuv on täiskasvanute eest varjatud;
- lahti riietudes on haavatavus kaaslaste rünnakutele erakordselt suur. Sellega seondub ka kehaga rahulolematus – ei soovita seada oma (muutuvat või ülekaalus) keha teistele sihtmärgiks;
- sellega seondub ärevus pesemise ees – kas õpilased ei pese pärast tundi laiskuse või ebaturvalisuse pärast.
Õpilased kipuvad vältima olukordi, kus nad on haavatavad. Kiusamine võib viia liikumisõpetuse tundidest puudumiseni, mistõttu jäävad need lapsed ilma ka liikumisõpetusest saadavatest füüsilistest, psühholoogilistest ja sotsiaalsetest kasudest (Jimenez-Barbero jt 2020).
Uurime juhtumit
Rahvastepalli õppetunnid
2019. aastal jõudis ka Eesti meediasse ja spordiringkondadesse palju ärevust tekitanud diskussioon rahvastepalli kui liikumisõpetuse osa sobilikkuse üle. Selle taga oli Kanada teadlaste (Burns, Butler & Robson, 2019) haridusfilosoofiline vaade ja rahvastepallile tehtud analüüs, milles leiti, et lisaks liikumispädevuse arendamisele on rahvastepallil mitmed kiusamist soodustavad riskid.
Rahvastepalli nn varjatud õppekava toetab rõhumise viit aspekti, sh domineerimise ja jõudude ebavõrduse soodustamist agressiooni ja väljatõrjumise kaudu nõrgemate suhtes. Seega leiti, et rahvastepall võib mõjuda kiusamist soodustavalt.
Mitmed arutelud jõudsid aga tõdemuseni, et kui rahvastepallis minimeerida nii füüsilise trauma oht (nt pehmem pall) kui muuta reegleid selliselt, et kedagi ei visata välja (tõrjumise sõnumi minimeerimiseks), siis äkki ikka võiks kasutada.
Probleemiks jääb ilmselt ikka asjaolu, et mängu südameks on teise inimese rünnaku sihtmärgiks võtmine. Iga õpetaja saab otsustada, kuidas ta õppetegevustega kaasnevate „varjatud sõnumitega“ riske ennetab ja maandab. Oluline on seejuures silmas pidada ka liikumisõpetuse ja võistlusspordi erinevaid taotlusi. Ehk siis – õpetajad saavad kriitiliselt vaadata, milliseid väärtushinnanguid kasutatavad mängud ja meetodid kujundavad.
Liikumisõpetusest võib saada oluline kaitse kiusamise vastu, kui õpetaja loob tunnid, milles tegutsemist õpilased naudivad.
(Jimenez-Barbero jt, 2020)
Võimalused ennetuseks
- Õpetajad arendavad endas teadliku märkamise ja konstruktiivse sekkumise oskusi. Olulised on õpetaja selged reaktsioonid tõrjumisele ja halvustamisele (Noret jt, 2015).
- Lisaks füüsilise tervise toetamisele ka vaimset ja sotsiaalset tervist toetavad valikud õppetegevustes:
- Laste säilenõtkuse toetamine – pakutakse jõukohaseid väljakutseid, mis toetavad enesehinnangut ja pakuvad eduelamusi. Liikumine pakub naudingut.
- Austavad ja koostöised suhted õpilaste ja kolleegidega.
- „Iga hinna eest võidule“ suhtumise vältimine. Kui liikumisõpetuse õpetajad väldivad hirmutamise ja negatiivsete tingimuste kaudu mõjutamist, siis nende õpilased tajuvad vähem vajadustega mittearvestamist ja raporteerivad vähem kiusamist (Hein, Koka ja Hagger, 2015).
- Kiusamisvastased sekkumisprogrammid – liikumisõpetaja aktiivne osalus nendes!
- Kiusamise teema käsitlemine tunnis.
- Õpetaja isiklik eeskuju ja normide kujundamine.
Vaata lisa ka viimasest videoloengust.
Lugemissoovitus
Smith, P. K. (2016). Kiusamisvastane sekkumine koolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 118. http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2016.4.2.06/8199
Viidatud allikad
Bejerot, S., Plenty, S., Humble, A., Humble, M.B., 2013. “Poor Motor Skills: A Risk Marker for Bully Victimization.” Aggressive Behavior 39 (6): 453–461. doi:10.1002/ab.21489.
Butler, J., Burns, D. P., & Robson, C. E. 2019. Dodgeball: Teaching the five faces of oppression?. In 2019 Conference of the Canadian Society for the Study of Education.
Hein, V., Koka, A., Hagger, M.S., 2015. “Relationships between Perceived Teachers’ Controlling Behaviour, Psychological Need Thwarting, Anger and Bullying Behaviour in High-School Students.” Journal of Adolescence 42: 103–114. doi:10.1016/j.adolescence.2015.04.003.
Jiménez-Barbero, J. A., Jiménez-Loaisa, A., González-Cutre, D., Beltrán-Carrillo, V. J., Llor-Zaragoza, L., & Ruiz-Hernández, J. A., 2020. Physical education and school bullying: a systematic review. Physical Education and Sport Pedagogy, 25(1), 79-100. DOI: 10.1080/17408989.2019.1688775
Li, W., & Rukavina, P., 2012. The nature, occurring contexts, and psychological implications of weight-related teasing in urban physical education programs. Research Quarterly for Exercise and Sport, 83(2), 308-317.
Noret, N., Smith, A., Birbeck, N., Velija, P., & Mierzwinski, M., 2015. Bullying in school sport. York St John University, pp. 1–25.
O’Connor, J. A., & Graber, K. C., 2014. Sixth-grade physical education: An acculturation of bullying and fear. Research quarterly for exercise and sport, 85(3), 398-408.
Sukk, M., Soo, K., 2018. EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V., Kurvits, R., Siibak, A. (toim). Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut.
Vaillancourt, T., Brittain, H., Bennett, L., Arnocky, S., McDougall, P., Hymel, S., … & Cunningham, L. (2010). Places to avoid: Population-based study of student reports of unsafe and high bullying areas at school. Canadian Journal of School Psychology, 25(1), 40-54.
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.
Koostööpartnerid
