Planeerimine

Liikumisõpetuse planeerimise lähtekohaks on keskendumine õppija õppimisele ehk perioodi alguses on õppijale teada, millise õpitulemuse saavutamise nimel õppimine algab, õppijal endal on võimalus teha eesmärgi püstitamisel valikuid ning selle kaudu väärtustada eesmärki ja see omaks võtta.

Õpitulemused on eesmärgid, mis on olulised õppeprotsessi käigus omandada. Liikumisõpetuse konkreetsed õpitulemused esitatakse liikumisõpetuse ainekavas. Selle põhjal koostatakse kooli ainekava, mille üks kavandamise põhimõtteid on, et “vähem on rohkem”, st, et ainekava ei tohi üle kuhjata, et jääks aega õpitu seostamisele, mõistmisele ja rakendamisele. Sellepärast on oluline enne kooli ainekava kavandamist alustada mõtlemisest, mis on kõige olulisemad teadmised, oskused ja hoiakud, mida õppijal tuleb õppeprotsessi lõpuks omandada või edasi arendada. Riiklikus ainekavas arenevad õpitulemused kooliastmeti nii, et õpilane omandaks pädevusi juurde, kuid  on oluline, et igal kool ja õpetaja täpsustaks ja kohendaks seda enda kooli ainekavas.

Õppeprotsessi planeerimisel on oluline, et õpilane seostab aine raames saadud teadmisi ja oskusi ka keskkonnaga väljaspool kooli ja erinevate olukordadega. See eeldab aga, et planeeritav kava ei oleks liiga detailne, vaid et õppeprotsess toetaks kindlate teadmiste-oskuste saavutamist, võimaldaks luua seoseid nii eelnevate kogemuste kui ka uue õpitavaga, samuti seostada õpitavat igapäevaeluga. Õppeprotsessi planeerimise juures on oluline, et see:

• toetaks õpilase initsiatiivi ja ettevõtlikkust, võimaldades tal teha valikuid, planeerida, analüüsida, teha otsuseid;
• võimaldaks paindlikkust teadmiste ja oskusteni jõudmisel;
• suunaks õpilast võtma vastutust enda õppimise eest (nt protsessi ja pingutuse väärtustamine);
• võimaldaks omandada teadmisi ja oskusi mitmekülgse kogemuse kaudu;
• annaks nii õpilasele kui ka teistele temaga seotud inimestele (nt lapsevanemad) teavet sellest, millised on olulised liikumisõpetuse-alased õpiväljundid, mille saavutamist õppeprotsess toetab;
• annaks õpetajale võimaluse saada infot ja tagasisidet, kuidas õpilane on õppeprotsessis osalenud, seda tajunud ja õpitulemused saavutanud;
• võimaldaks saavutada aine õpitulemusi võrdsetel alustel, sõltumata soost ning kehaliste võimete ja oskuste algtasemest;
• aitaks õpilasel omandada ujumise osaoskused mänguliselt ja kiirustamata, järk-järgult, kindlas järjekorras, toetades sellega nii mõõdetavate õpiväljundite omandamist kui ka seda, et õpilane saab kogu edaspidiseks eluks oskuse end vees hästi tunda.

Eelpool nimetatud õppeprotsessi planeerimine toetub W. Spady (1994) väljundipõhisele õppimisele.
Väljundipõhist õpet iseloomustavad neli peamist tegurit: 

• õppimisel on selge eesmärk; 
• õppeprotsessi planeerimine toimub lähtuvalt eesmärgist; 
• eesmärgid peavad olema õppija jaoks väärtustatud; 
• õppijatel on võimalus jõuda õpitulemusteni erinevatel viisidel ja õpetajal on võimalus olla paindlik, lähtudes õppijate individuaalsusest.

Õppemeetodid valitakse vastavalt õppeprotsessile selliselt, et need aitaksid jõuda õppeprotsessi lõpuks oodatavate tulemusteni. 

Sellise õppe planeerimise puhul on tihedalt seotud õpitulemused ja nende hindamine, mille abil antakse tagasisidet õpitulemuste poole liikumise ja nende saavutatuse kohta. Samas ei tähenda see, et alati peab saama panna hinde vaid eesmärgi saavutatust peab olema võimalik jälgida. Kokkuvõttev hindamine toimub õppe-eesmärkidest lähtuvalt. 

Õppeperiood on üles ehitatud nii, et õpilane saab pidevat tagasisidet õpetajalt, aga ka digivahendite ning enese- ja kaaslase hindamise kaudu. Selline tagasiside on lahutamatu osa õppeprotsessist. Tagasiside on kirjeldav, keskendub õppija arengule ning annab konkreetseid soovitusi sobivate strateegiate kasutamiseks. See pole hindeline, et  õpilane ei peaks õppeperioodil kartma, et kui ta teeb vea, siis teda „karistatakse”. Oluline on, et õpitulemused oleksid mitmekülgsed ning peegeldaksid nii teadmisi, oskuseid kui ka väärtushinnanguid ja hoiakuid. Hindamise ja tagasisidestamise aluseks on õpitulemusi täpsustavad hindamiskriteeriumid.

Pädevuste saavutamisele suunatud liikumisvaldkonna ainekavasid rakendatakse paljudes Euroopa maades, sh Norras, Rootsis, Luksemburgis, Soomes jm. Kõigis nendes ainekavades on toodud küll teadmised ja oskused, milleni on oluline jõuda, kuid ainekava annab vabaduse ja paindlikkuse jõuda nende eesmärkideni erinevatel viisidel ja erinevate vahenditega. Eelpool nimetatud riigid on viimase 10 aasta jooksul teinud suuri muutusi liikumisvaldkonna ainekavades, viies rõhuasetused spordialadekesksuselt väljundikesksusele. 

Oluline on tähele panna, et pädevuse mõiste on terviklik ja eeldab, et teadmised, oskused ja väärtushinnangud on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Pädevuste omandamine ei toimu ainult koolis, vaid need arenevad ka väljaspool koolikeskkonda. Seega on oluline, et liikumisõpetuse õppeprotsess on lõimitud selliselt, et õpilasel on võimalus saadud teadmisi ja oskusi ühest keskkonnast teise kanda ning seostada neid keskkonnast sõltumata. See eeldab mõistmist, kuidas taotletavad pädevused on seotud igapäevaelu ja elukestva liikumisharrastusega.

Liikumisõpetuse kooli ainekavad tuleb planeerida nii, et üldhariduse lõpuks on kõikide valdkondade vastavad õpitulemused saavutatud.

Kasutatud kirjandus

Biggs, J., Tang, K. (2008). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Pilli, E. (2009). Väljundipõhise õppekava koostamine: juhendmaterjal töögruppidele. http://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/juhend_v2ljundip6hise_6ppekava_koostamine.pdf (07.06.2016).

Pilli, E. VÄLJUNDIPÕHINE ÕPPEKAVA: õpitulemused ja hindamine. Seoseid loov kunstiharidus – täienduskoolitus kunstiõpetajatele. https://seoseidloovkunstiharidus.files.wordpress.com/2012/10/valjundipohine_oppekava3.pdf

Spady, W. (1994). Choosing Outcomes of Significance. Educational Leadership, 51, 5, 18–23.William, D. (2011). What is assessment for learning? Studies in Educational Evaluation, 37, 3–14.

Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad  arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.

Koostööpartnerid