Õpilase eneseanalüüs
Uues ainekavas on mitmed õpitulemused seotud eneseanalüüsiga. Need õpitulemused toetavad ennastjuhtiva inimese kujunemist ja enda tundma õppimist. Eneseanalüüs aitab õpitut mõista ja seostada seda enda arenguga. Liikumisõpetuses võib eneseanalüüsi teha mitmel tasandil: harjutus, tund, periood, kuid kooliastme tasandi peamine eesmärk on õppija hinnang enda õpitulemusteni jõudmise kohta. Igal tasandil on oluline õppijat eneseanalüüsil toetada, kas siis ette antud küsimuste või töölehtede kaudu. See annab võimaluse õpetajal saada tagasisidet õppija õppimise ja mõistmise kohta. Eneseanalüüsi õpetamine on noorele justkui tööriist, mis aitab tal mõista saadud kogemust, õpitut ja sellest õppida. Allpool on toodud ainekava valdkondade õpitulemused, mis on seotud eneseanalüüsiga.
| I KOOLIASTE | II KOOLIASTE | III KOOLIASTE | GÜMNAASIUM | |
| LIIKUMIS-OSKUSED | Õpilane annab tagasisidet enda liikumisoskuste ja -ohutuse kohta etteantud kirjelduse alusel. | Õpilane analüüsib enda tegevust rühmas tegutsejana. Õpilane analüüsib enda liikumisoskusi, -ohutust ja turvavarustuse kasutamist. | Õpilane annab hinnangu enda koostööle tegevustes. Õpilane annab hinnangu enda liikumisoskustele, -ohutusele ja turvavarustuse kasutamisele. | Õpilane analüüsib kehaasendite ja liikumiste kombinatsioonide loomist. Õpilane mõistab olulisemaid kehakontrolli mõjutavaid tegureid ja oskab neid analüüsida. Õpilane annab hinnangu enda tegevusele paaris- ja rühmatöös. Õpilane analüüsib ja annab hinnangu enda liikumisoskustele, -ohutusele ja turvavarustuse kasutamisele. |
| KEHALINE AKTIIVSUS | Õpilane märkab liikudes südamelöögisageduse ja enesetunde muutust. | Õpilane teeb kindlaks enda igapäevase kehalise aktiivsuse ja analüüsib seda. | Õpilane hindab oma igapäevast kehalist aktiivsust. Õpilane kasutab erinevaid tehnoloogilisi ja/või isiklikke vahendeid, et hinnata enda kehalist aktiivsust. | Õpilane plaanib ja analüüsib enda liikumisaktiivsust ning peab teatud perioodil liikumispäevikut. Õpilane mõistab erineva liikumisintensiivsuse mõju organismile ja leiab endale sobiva koormuse. Õpilane annab hinnangu enda kehalisele aktiivsusele, toetudes isiklikele ja/või tehnoloogilistele vahenditele. |
| TERVIS JA KEHALISED VÕIMED | – | Õpilane analüüsib õpetaja juhendamisel enda kehalisi võimeid tervise seisukohalt ja eesmärgi saavutamist. | Õpilane analüüsib enda kehalisi võimeid tervise seisukohalt ja eesmärgi saavutamist. Õpilane analüüsib enda liikumise ja toitumise tasakaalu. | Õpilane annab hinnangu enda kehalistele võimetele ja eesmärgi saavutamisele. Õpilane analüüsib tasakaalustatud liikumise ja toitumise mõju tervisele, seab selle kohta endale lühiajalise eesmärgi. |
| LIIKUMINE JA KULTUUR | Õpilane kirjeldab kogemust, mille ta on saanud väljaspool kooli toimunud liikumisüritusel osalejana. | Õpilane arutleb kogemuse üle, mille ta on saanud väljaspool kooli toimunud liikumisüritusel osalejana, vaatlejana või vabatahtlikuna. | Õpilane loob midagi liikumisega seotult, analüüsib loomist ja annab selle kohta tagasisidet. Õpilane on osalenud osavõtjana, vaatlejana või vabatahtlikuna väljaspool kooli toimunud liikumisüritusel ning analüüsib saadud kogemust. Õpilane järgib ning analüüsib liikumistega seotud isiklikku hügieeni ja ohutusnõudeid. Õpilane analüüsib enda liikumiskogemust looduses. | Õpilane loob midagi liikumisega seotult, analüüsib loomist ja annab sellele hinnangu. Õpilane annab hinnangu oma osalemisele ja/või vabatahtliku tegevuse kogemusele liikumisüritusel ning seostab saadud kogemust isikliku üldpädevuste arenguga. Õpilane järgib liikumistega seotud ohutusnõudeid, isiklikku hügieeni ja annab neile hinnangu. Õpilane annab hinnangu enda liikumiskogemusele looduskeskkonnas. Õpilane annab hinnangu enda oskustele tulla iseseisvalt toime asukoha ja suuna määramisega. |
| VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL | Õpilane märkab õpetaja juhendamisel emotsioone ja nendega toimetulemist soodustavaid tegevusi. | Õpilane kirjeldab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavate tegevuste mõju endale. | Õpilane mõistab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavate tegevuste mõju enda heaolule. Õpilane mõistab enda võimalusi tulla toime erinevate emotsioonidega. | Õpitulemused on seotud teadliku valiku ja iseseisva sooritamisega, mida seostuvad eneseanalüüsiga. |
Järgnevalt on toodud mõned näited eneseanalüüsi võimalustest liikumisõpetuses. Lisatud on ka näide vastastikusest analüüsist. Failid on toodud Word dokumendina, et soovi korral saaksid neid muuta.
HARJUTUSE/MÄNGU TASAND
LIIKUMISOSKUSED. Tänavareket (autor lektor Maret Pihu)
TUNNI TASAND
LIIKUMINE JA KULTUUR. Võistkonna kaaslase ausa mängu jälgimine (autor lektor Maret Pihu)
Enda ausa mängu analüüs (autor lektor Maret Pihu)
NÄDALA TASAND
KEHALINE AKTIIVSUS. Nädala aktiivse tegevuse analüüs (autor õpetaja Sigrid Tilk)
NÄDALA VÕI PERIOODI TASAND
VALDKONDADE ÜLENE. Enesehindamine ja eesmärgi seadmine (autor lektor Maret Pihu)
ÕPITULEMUSE TASAND
III kooliaste – Õpitulemused valdkonnas kehaline aktiivsus: Õpilane hindab oma igapäevast kehalist aktiivsust. Õpilane kasutab erinevaid tehnoloogilisi ja/või isiklikke vahendeid, et hinnata enda kehalist aktiivsust. Liikumisaktiivsuse hindamine ja eneseanalüüs (autor õpetaja Sigrid Tilk).
Õpitulemuse tasandil on hea variant õpilasele ette anda õpitulemused, millega perioodil tegeleti ja lasta tal endal hinnata, mil määral on ta need saavutanud, mis teda õppimise juures toetas ja mis olid takistused.
Vaata rohkem eneseanalüüsi näidiseid materjalide leheküljelt.
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.
Koostööpartnerid
