Hindamine
Liikumisõpetuse ainekava juures toimub hindamine toetudes:
Toetudes eelnevale on hindamine süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise, vt täpsemalt SIIT.
Kooli täpsemad hindamise alused pannakse paika kooli õppekavas ja kodukorras.
Motiveeriva õpikeskkonna ja hindamissüsteemi kujundamisel liikumisõpetuses on oluline kasutada nii kujundava kui ka kokkuvõtva hindamise põhimõtteid nii, et see annaks õpilasele edasiviivat tagasisidet ja oleks otseselt seotud õppimise toetamisega.
Õppimine ja selle tagasisidestamine on omavahel tihedalt seotud. Õppimist toetava õppe puhul võetakse fookusesse teatud valdkondade õpitulemused, mida õppeprotsess õppeperioodil toetab. See eeldab teadlikku õppeprotsessi ja hindamise planeerimist. Hindamise kaudu antakse tagasisidet õpitulemuste poole liikumise ja nendeni jõudmise kohta.
Kokkuvõttev hindamine
Kokkuvõttev hindamine antakse õppeperioodi lõpus ja toimub õpitulemustest lähtuvalt. Kokkuvõttes kajastatakse õppija aktiivsust protsessi vältel, õppija oskuseid ja arengut õpitulemuste saavutamisel.
Soovitus kokkuvõtva hindamise
andmiseks liikumisõpetuses
Kooliastme lõpuks saab õpilane kokkuvõtva kujundava hinnangu kõigi valdkonna õpitulemuste kohta. Lisaks kajastab see õpilase üldoskuseid. Üks osa kokkuvõtvast hinnangust on õpilase eneseanalüüs, millest kajastub tema hinnang: oskustele, aktiivsusele, hoiakutele, motivatsioonile, üldoskustele.
Hindamise alused
Kõigepealt on oluline läbi mõelda, miks üldse on vaja hinnata. Üldiselt on hindamise eesmärk anda õpilastele (sh lapsevanematele) teada, mis on õppeprotsessi jooksul omandatud.
Hindamise juures on oluline tähelepanu pöörata järgmistele punktidele:
- Õpitulemused ja hindamiskriteeriumid on seotud, st hinnatakse seda, kas õpitulemused on saavutatud vähemalt algtasemel.
- Hindamiskriteeriumid on detailsed kirjeldused teadmistest, oskustest ja nende tasemest. Nende põhjal hinnatakse õpilase saavutamise taset, mida ta on demonstreerinud kindla hindamismeetodi kaudu (demonstreerimine, raport, nt orienteerumisraja läbimine jne).
- Õppeperioodi alguses on õpilastel hindamiskriteeriumid teada.
- Positiivse hinde kujunemiseks peavad õpilasel olema õpitulemused saavutatud minimaalsel positiivsel tasemel.
- Hindamise eesmärk on toetada õppija õppimist.
- Kehaliste võimete testide tulemusi ei tohi seostada hindega.
- Hindamine on kas kujundav või kokkuvõttev.
- Kujundava hindamise eesmärgiks on suunata õppeprotsessi eesmärgipäraselt, et õpilane jõuaks kokkuvõtvaks hindamiseks võimalikult positiivse tulemuseni.
- Kujundava hindamise juures on rõhk tagasiside andmisel sellisel viisil (suuline või kirjalik kirjeldus hetkeolukorrast), et see motiveeriks õpilast edasi tegutsema, end arendama. Loe rohkem raamatutest: Kujundava hindamise käsiraamat ja Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine.
- Kokkuvõttev hinnang koosneb mitmest komponendist – teadmine, rakendamine ja analüüs.
Vaata tagasiside andmist toetavaid maatrikseid
I KOOLIASTE
II KOOLIASTE
III KOOLIASTE
GÜMNAASIUM
Loe lisaks:
Õppimist toetava hindamise veeb
Kujundav hindamine, õppimist toetav hindamine ja tants selle ümber
Hea kooli käsiraamat: Elukestvat õppimist toetav hindamine
Õppimist toetav hindamine kui osa koolikultuurist
Kuula õppimist toetavast hindamisest
Magistriöö hindamisest – Hindamine kehalises kasvatuses kolme Tartu põhikooli õpilaste vaates
Liitu uudiskirjaga
Kodulehe uuendamisel, õppematerjalide lisandumisel või muu liikumisõpetusega seotud info jagamiseks saadame aeg ajalt infokirju. Kui sa soovid neid saada, sisesta palun enda kontakt.
Liikumisõpetuse arendus- ja rakendustegevused toimuvad koostöös Haridus- ja teadusministeeriumi ja Liikuma Kutsuva Kooli tegevustega. Aastatel 2020-2023 toimuvad arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.
Koostööpartnerid
